settings icon
share icon
Fehu’i

Ko e Makatu’unga ‘e Fä ‘o e Mo’ui Fakalaumālie?

Tali


Hangë pë ko e ‘i ai ‘a e makatu’unga ‘o e fale kotoa pë ‘oku langa, ‘oku pehë pë mo e ‘i ai ‘a e ngaahi makatu’unga ‘o e mo’ui fakalaumälié.

KO E MAKATU’UNGA ‘ULUAKI.

‘Oku ʻofa kiate koe ʻa e ʻOtuá pea ‘oku ‘i ai ‘ene taumu’a fungani ki ho’o mo’uí.

Ko e ‘Ofa ‘a e ‘Otuá - Sione 3:16 “Naʻe ʻofa pehē ʻa e ʻOtuá ki māmani, naʻá ne foaki hono ʻAlo tofu pē taha naʻe fakatupú, koeʻuhí ko ia kotoa pē ʻoku tui kiate iá ke ʻoua naʻa ʻauha, kae maʻu ʻa e moʻui taʻengatá.”

Ko e Taumu’a ‘a e ‘Otuá - Sione 10:10 (Ko e folofola eni ‘a Sïsü. “Ko au, kuó u haʻu koe’uhí ke mou maʻu ʻa e moʻui, pea ke mou maʻu ʻo lahi ʻaupito.” (Ko e mo’ui fonu mahuhua mo fakanonga).

Ko e hā hono ‘uhinga ʻoku ‘ikai ke a’usia ai ‘e he tokolahi ‘a e mo’ui fonu mahuohuá?

KO E MAKATU’UNGA HONO UA.

ʻOku angahala’ia ʻa e tangatá pea kuo mävahe mo e he ʻOtuá ‘o ʻikai lava ai ʻo ʻilo mo a’usia ʻa e ‘ofa ‘a e ʻOtuá ki he’ene moʻuí.

ʻOku angahala’ia ʻa e tangatá. Loma 3:23 Kuo fai angahala kotoa pē, pea ‘oku ‘ikai te nau a’usia ‘a e höifua ‘a e ‘Otuá.

Na’e fakatupu ‘e tangatá ke feohi mo e ‘Otuá. Ka koe’uhi ko ‘ene holi ke fa’itelihá na’á ne fili ke ne fou ‘i hono hala pë ‘o’ona pea motu ai ‘ene feohi mo e ‘Otuá. Ko e holi ko eni ke fa’itelihá, ‘a ia ‘oku hä sino ‘i he angatu’u fai ‘ilo, pe ko e fakafiefiemälie, ko e fakamo’oni ia ki he me’a ‘oku lau e Tohitapú ko e angahala.

Kuo motu ‘a e tangatá mo e ‘Otuá. Loma 6.23.”Ko e tokonaki ‘a Angahalá ko e Mate: ka ko e me’a’ofa ‘a e ‘Otuá ko e mo’ui ta’engata tu’u ‘ia Kalaisi Sïsü ko hotau ‘Eikí.”

‘Oku mä’oni’oni ‘a ‘Otuá pea angahala’ia ‘a e tangatá, pea ko honau vaha’a ko e fu’u vanu. ‘Oku kikivi ma’u pë ‘a e tangatá ke a’u ki he ‘Otuá mo e mo’ui fonu mahuhua ko iá ‘aki ‘ene ngaahi feinga pë ‘a’ana: ‘aki ‘ene fai lelei, mo hono poto, mo ‘ene ‘ulungäanga maau.

‘Oku ‘i he makatu’unga hono tolú ‘a e vete’anga ‘o e fihí ni.

KO E MAKATU’UNGA HONO TOLU.

Ko Sīsū Kalaisi pë ‘a e tokonaki ʻa e ʻOtuá ki he angahala ‘a e tangatá. Kuo ‘atá ke ke ‘ilo mo a’usia ‘iate ia ‘a e ‘ofa ‘a e ‘Otuá mo ‘ene taumu’a ki ho’o mo’uí.

Na’á ne pekiá ko hotau fetongi. Loma 5:8, “Ko e ‘Otuá ‘okú ne fakahä ‘a e mo’oni ‘o ʻene ʻofa ‘a’ana kiate kituatolú ‘i he pekia ‘a Kalaisi ma’atautolu, lolotonga ‘oku tau kei angahalá”.

Na’á ne toetu’u mei he pekiá. 1 Kolinitō 15:3-4 “Na‘e pekia ‘a Kalaisi koe‘uhí ko ‘etau ngaahi angahalá ‘o fakatatau ki he lau ‘a e Folofolá. Na‘e telio ia, pea hili ha ‘aho ‘e tolu na‘e fokotu‘u ia ke mo‘ui, ‘o fakatatau ai pē ki he lau ‘a e Folofolá. Na‘á ne hā kia Pita, peá ne hā ki he toko hongofulu mā uá. Pea hili iá peá ne hā ki ha toko nimangeau tupu ‘i he fa‘ahinga na‘e tui ki he ‘Eikí”.

Ko ia pë taha ‘a e halá

Sione 14:6, “Ko au ko e halá, mo e moʻoní pea mo e moʻuí: ʻOku ʻikai haʻu ha tangata ʻe taha ki he Tamaí, ka ‘i he’ene fou ʻiate au.”

Kuo langa hala fakakavakava ‘a e ‘Otuá he vanu na’e vahe’i ‘aki kitautolu meiate iá ‘aki ‘ene fekau mai hono ‘Alo ko Sïsü Kalaisí, ke pekia he kolosí ko hotau fetongi.

‘Oku ‘ikai ke pehë ke tau ‘ilo pë ki he ngaahi makatu’unga ko eni ‘e tolu pea ngata ai pë…

KO E MAKATU’UNGA HONO FÄ

Kuo pau ke tau takitaha ma’u fakafo’ituitui ‘a Sïsü Kalaisi ko hono ‘Eiki mo hono Fakamo’ui. Pea te tau toki lava leva ke ‘ilo mo a’usia ‘a e ‘ofa mo e taumu’a ‘a e ‘Otuá ki he’etau mo’uí.

Ko e pau ke tau ma’u ‘a Kalaisi.

Sione 1:12 “Ko kinautolu naʻa nau tali iá, naʻá ne ʻange kiate kinautolu ha tāpuaki, ke nau hoko ko e fānau ʻa e ʻOtuá, ʻio, ʻa e faʻahinga ʻoku tui pi̇̄kitai ki hono huafá”.

Ko ‘ete ma’u ‘a Kalaisi ‘i he’ete tui.

ʻEfesō 2:8-9. “He ko ho‘omou haó ko ho‘omou tui ki he ‘Otuá. Pea ‘oku hulu atu ‘a e ‘ofa ‘a e ‘Otuá ‘iate kitautolú ‘i he me‘a ‘oku tau tuha mo iá. Ko ho‘omou haó, ko e me‘a‘ofa ‘ata‘atā pē ia ‘a e ‘Otuá ma‘amoutolu. Na‘e ‘ikai ke lava ia ‘i ha‘amou fai mālohi. Ka na‘e lava ia ko hono foaki atu ‘e he ‘Otuá. Pea ‘oku taau leva ke ‘oua ‘e fakamāfutofuta ha taha he‘ene haó.

Ko e hä e founga te ke lava ‘o ma’u ‘a Kalaisí?

Ko ‘etau ma’u ‘a Kalaisi ‘i he’etau takitaha fakaafe’i fakafo’ituitui.

Fakahä 3.20 (Ko e folofola ‘a Kalaisi) “Ko au eni ‘oku ou tu‘u ‘o tukituki atu ‘i homou matapaá. Kapau te mou fanongo ki hoku le‘ó, pea fakaava ‘a e matapaá, pea te u hū atu pea te tau keinanga fakataha.”

Ko ‘ete ma’u ‘a Kalaisi ko ‘ete tafoki ia meiate kita, mo ‘ete falala ‘e hü mai ‘o ‘afio ‘i he’ete mo’ui, ‘o fakamolemole’i ‘ete ngaahi angahala mo ngaohi kita ko e fa’ahinga tangata pe fefine ‘oku hoa mo hono finangaló. ‘Oku ‘ikai fe’unga pë ‘a e fakamo’oni ‘a hotau ‘atamaí ki he ngaahi tu’uaki ‘a Kalaisi, pe ko e ngaahi mäfana ‘a hoto lotó.

‘E lava ke ke ma’u ‘a Kalaisi ‘i ha’o lotu ‘e fai ‘i he tui. Ko e lotú ko e pötalanoa mo e ‘Otuá. ‘Oku ‘afio’i ho lotó, pea ‘oku lahi ange ‘Ene tokanga ki he tükunga ‘o ho lotó ‘i he’ene tokanga ki ho’o leá. ‘Oku fokotu’u atu ko e sïpinga ‘a e kupu’i lotu ko eni ke fai ‘aki ha’o lotu ‘i he tui:

“‘Eiki Sïsu, kuó u tafoki atu, ‘o u fiema’u ‘a e ‘Afió na. Ko ‘eku fakava atu ë ‘a e matapä ‘o hoku lotó ‘o u ma’u mai ‘a e ‘Afió na ko hoku Fakamo’ui mo hoku ‘Eiki. ‘Oku ou fakafeta’i ki he ‘Afió na ‘i ho’o fakamolemole’i ‘eku ngaahi angahalá. Pule’i ä ‘a e taloni ‘o ‘eku mo’uí. Ngaohi ä au ko e fa’ahinga tangatá/fefine ‘oku hoa mo ho finangaló.”

‘Oku fakalea’i nai ‘e he kupu’i lotú ni ‘a e faka’amu ‘a ho lotó?

Kapau ko ia, peá ke fai ä ‘a e kupu’i lotú ni pea ‘e hü atu leva ‘a Kalaisi ki ho lotó, ‘o hange ko ‘ene tala’ofá.

Ko ‘ete ‘ilopau kuo ‘afio ‘a Kalaisi ‘i hoto lotó.

Na’á ke lotu, na’á ke ma’u leva ‘a Kalaisi ‘i ho’o mo’ui? Ko e me’a ‘i he’ene tala’ofa ‘oku hä ‘ia Fakahä 3.20, kuó ke ‘ilo pau ‘oku ‘afio ‘a Kalaisi ‘i fë? Na’e folofola ‘a Kalaisi ‘o pehë te ne hü atu ki ho lotó. ‘E faifai nai peá ne lohiaki’i koe? Ko ia, ‘okú ke ‘ilo fëfë kuo tali ‘e he ‘Otuá ho’o lotú? (Ko e falala’anga pë ‘a e ‘Otuá mo ‘ene folofolá, ko e Tohitapu. ‘A ia ko hono fakalea e taha, Ko e ‘Otuá ‘oku fai ki He’ene leá)

‘Oku tala’ofa’aki mai ‘a e mo’ui ta’engatá kiate kinautolu kotoa pë kuo nau ma’u ‘a Kalaisi.

1 Sione 5.11-13 “ Na‘e toe folofola mai foki ‘a e ‘Otuá kuó ne foaki mai kiate kitautolu e mo‘ui ta‘engatá, pea ko e mo‘ui ia ‘oku fakafou mai kiate kitautolu ‘i hono ‘Aló. Ko e nofo ‘a e ‘Aló ‘i hotau lotó, ko ‘etau ma‘u ia ‘a e mo‘ui ko iá. Pea kapau leva ‘oku ‘ikai ke nofo ‘a e ‘Alo ‘o e ‘Otuá ‘i hotau lotó, pea tā ‘oku ‘ikai ke tau ma‘u ‘e kitautolu ‘a e mo‘ui ta‘e ngatá. Ko ‘eku tohi atu kiate kimoutolu ‘oku tui ki he huafa e ‘Alo ‘o e ‘Otuá, ke mou ‘ilo ‘oku mou ma‘u e mo‘ui ta‘engatá.

Fakafeta’i ma’u pë ki he ‘Otuá ‘i he ‘afio ‘a Kalaisi ‘i ho’o mo’uí pea ‘i ho’o ‘ilo’i he ‘ikai te ne toe mavahe meiate koe ‘o ta’engata. Hepelü 13.5. ‘Oku lava ke ke ‘ilo’ilo pau ‘oku ‘afio ‘iate koe ‘a e Kalaisi mo’ui, pea ‘okú ke ma’u’a e mo’ui ta’enagata ‘o talu pë mei he mömeniti na’á ke fakaafe’i ai ia ko e me’a he’ene tala’ofá. He’ikai te ne lohiaki’i koe.

Kae fëfe ‘a e ongo’í?

Kuo pau ke te falala ki he ngaahi tala’ofa ‘a e ‘Otuá ‘i he Tohitapú ‘o ‘oua te te falala ki he’ete ongo’í.

‘Oku feliliu’aki ‘etau ongo ‘i he taimi kotoa pë. ’Oku tau fa’a ongo’i ‘oku lelei ‘a e me’a kotoa pë, ka ‘oka faifai ange pea fehälaaki pea kamata leva ke tau veiveiua. ‘Oku mo’ui ‘a e Kalisitiané ‘i he tuí, ‘a ia ko e falala ki he ‘Otuá mo ‘ene ngaahi palömesi ta’emaueá. Sione 14.21.

Fakakaukau ki ha fakatätä ‘o ha mïsini mo hono taulani. ‘Oku fakahaa’i ‘e he mïsiní mo e taulaní ‘a e ‘uhinga ‘oku ‘ikai totonu ai ke tau falala ki he’etau ongo’í. ‘Oku fakafofonga’i ‘e he mïsiní ‘a e ngaahi tala’ofa ‘a e ‘Otuá ‘i he Tohitapú. Pea ko e taulaní, ‘a ë ‘oku tau ki he mïsiní, ko e tuí ia, pe ko e falala ki he ‘Otuá mo ‘ene folofolá.

Ko e utá ‘i he taulaní ko e ongo’i ia. He’ikai lava ‘e he utá pe ko e taulani ‘o fai ha me’a pe ha tokoni ki he misiní. ‘Oku lava ke lele ‘a e misiní ‘iate ia pë ka he’ikai lava ‘a e taulaní ke ne toho ‘a e misiní. Ko ia ko ‘etau tuí ‘oku makatu’unga ‘i he’etau falala ki he ngaahi tala’ofa ‘a e ‘Otuá. ‘Oku fakafehokotaki ma’u ai pë kitautolu ki he ‘Otuá ‘e he tuí. ‘Oku tau falala ki he’ene tala’ofá ‘o ‘ikai ko e anga ‘o ‘etau ongo’í. ‘Oku ‘ikai te tau falala ki he’etau ongo’í.

Ko e me’a ‘i ho’o ma’u eni ‘a Kalaisí

Ko ho’o ma’u pë ‘a Kalaisi ‘i ho’o loto ki ai ‘i ho’o tui pea hoko leva ‘a e ngaahi me’a lahi ‘o kau ai mo e ngaahi me’á ni:

1. ‘Oku ‘afio ai ‘a Kalaisi ‘i ho’o mo’ui. (Fakaha 3:20 mo Kolose 1:27)

2. Kuo fakamolemole’i ho’o ngaahi angahalá (Kolose 1:14)

3. Kuó ke hoko ai ko e fänau ‘a e ‘Otuá. (Sione 1:12)

4. Kuó ke kamata atu ki he taumu’a fisifisimu’a ko ia na’e fakatupu koe ki ai ‘e he ‘Otuá. (Sione 10:10, 2 Kolinitö 5:17)

Fëfë mu’a ke ke fai ha’o lotu ki he ‘Otuá ‘o fakafeta’i kiate ia ‘i he me’a kuó ne fai ma’á u. Ko ‘ete fakafeta’i ki he ‘Otuá, ‘oku hä sino ai pë ‘ete tuí. Ko e hä ha me’a fungani ‘e käkunga ki ho’o ma’u ‘a Kalaisí?

Ko e hä e me’a ‘oku hokó?

KO E TUTUPU FAKALAUMÄLIÉ

‘Oku tefito ‘a e tutupu fkaalaumälié mei he falala kia Kalaisí. “Ko e lau ‘eni ‘a e Folofolá, ‘Ko e kakai kuo nau fakalelei mo e ‘Otuá koe‘uhí ko ‘enau tuí, te nau mo‘ui.’ ” (Kalëtia 3.11). Ka ke ka mo’ui’aki e tuí, e lava ai ke fakautuutu ho’o falala ki he ‘Otuá he tapa kotoa pë ‘o ho’o mo’ui, pea ke ke fai ‘a e ngaahi me’á ni:

KO E FOUNGA KI HA’O HOKO KO HA KALISITIANE MO’UI

T Tauhi ma’u ha’o lau e Folofola ‘a e ‘Otuá he ‘aho kotoa pë. (Ngäue 17.11)
Kamata lau he Kosipeli ‘a Sioné.
U Uhu ki he ‘Otua he lotu lilo he ‘aho kotoa pë. (Sione 15.7)
T Talangofua ki he ‘Otuá he mömeniti ki he mömeniti. (Sione 15.10)
U Ului kakai ma’a Kalaisi ‘aki ho’o mo’uí mo ho’o leá. (Mätiu 4.19, Sione 15.8)
P Pïkitai ki he ‘Otuá he tapa kotoa pë ‘o ho’o mo’ui. (1 Pita 5.7)
U Ui ki he Laumälie Mä’oni’oní ke ne pule’i mo fakaivia ho’o mo’uí mo ho’o talaki ‘a Kalaisi he ‘aho kotoa pë. (Kalëtia 5.16,17, Ngäue 1.8)

KO E ‘AONGA KE TE KAU KI HA FEOHI’ANGA FAKALAUMÄLIE.

‘Oku kouna mai ‘ia Hepelü 10.25 “ke ‘oua ‘e li’aki ‘etau ngaahi fakataha’angá” ‘E kakaha ha ngaahi va’a fefie kuo tuku fakataha, ka ‘oka tuku mavahe ha va’a fefie kuo ‘osi ‘ulo ‘e faai hifo ‘ene uló ‘o mate. ‘Oku pehë tofu pë ‘etau feangainga mo hotau ngaahi kaungä Kalisitiané. Kapau kuo te’eki ke ke kau ki ha Siasi mo’oni mo mo’ui, pea ‘oua te ke tatali ke fakafe’i koe. Fei leva mo ke tu’u atu. Afe pe ‘a’ahi ki ha fai’anga lotu ‘i ho feitu’ú ‘oku fakalängilangi’i ai ‘a Kalaisi mo malanga’i ai ‘Ene Folofolá.

Kamata leva he uiké ni, pea ke fakakaukau ke tauhi he uike kotoa.

Kuó ke fai nai ha’o fakakaukau fekau’aki mo Kalaisi koe’uhi pë ko e me’a ko ia kuó ke lau/? Kapau leva ko ia, peá ke kataki mu’a ‘o lomi’i ‘a e fo’i me’a lomi ko ena ‘i lalo ‘oku pehë “Kuó u tali ‘a Sïsü ‘i he ‘ahó ni.”

English



Foki ki he peesi mu’a Faka-Tonga

Ko e Makatu’unga ‘e Fä ‘o e Mo’ui Fakalaumālie?
© Copyright Got Questions Ministries