Kuidas ma kristlasena oma elus patust jagu saan?




Küsimus: Kuidas ma kristlasena oma elus patust jagu saan?

Vastus:
Piiblis räägitakse järgmistest vahenditest, mis on meie päralt, et saada võitu oma patu üle:

(1) Püha Vaim – üks andidest, mille Jumal on andnud meile (oma kogudusele), et meie elu kristlasena võiks olla võidukas, on Püha Vaim. Jumal vastandab lihategusid Vaimu viljadele Gl 5:16-25. Selles kirjakohas kutsutakse meid Vaimus käima. Kõikidel kristlastel juba on Püha Vaim, aga selles kirjakohas öeldakse, et me peame käima Pühas Vaimus, alludes Tema juhtimisele. See tähendab, et järgitakse Püha Vaimu kutset, mitte lihalikke himusid.

Seda, kuidas Püha Vaim saab kristlase elu muuta, võib näha Peetruse elu põhjal, kes enne Püha Vaimuga täitumist reetis Jeesust kolm korda, pärast seda, kui oli lubanud Jeesust kuni surmani järgida. Olles saanud nelipühi päevil Püha Vaimuga täidetud rääkis ta avalikult ja kindlalt juutidele Päästjast.

Inimene käib Vaimus, kui ta ei püüa Vaimu kutset “alla suruda” (“kustutada Püha Vaimu”, nagu öeldakse 1Te 5:19), vaid taotleb Püha Vaimu (Ef 5:18-21). Kuidas inimene täidetakse Püha Vaimuga? Esiteks, see toimub Jumala valikul, samuti nagu Vana Testamendi aegadel. Jumal valis Vanas Testamendis isikuid ja olukordasid, et täita oma väljavalituid, et need viiks täide töö, mida Ta vajalikuks pidas (1Mo 41:38; 2Mo 31:3; 4Mo 24:2; 1Sa 10:10 jt.). Ef 5:18-21 ja Kl 3:16 tunnistavad sellest, et Jumal valib välja need, kes täidavad end Jumala Sõnaga, mida tõendab see, et neis salmides on Püha Vaimuga täitmise tulemus iga kord sarnane. See juhatab meid järgmise allikani.

(2) Jumala Sõnas, Piiblis, öeldakse 2Ti 3:16-17, et Jumal on meile andnud oma Sõna, et varustada meid iga hea töö tarvis. Piiblis õpetatakse meile, kuidas elada ja millesse uskuda; kui oleme teinud valesid valikuid, näidatakse, kuidas õigele teele tagasi pöörduda ja sellele püsima jääda. Nagu öeldakse Hb 4:12, see on elav ja tõhus ja suudab tungida meie südamesse, et juurida välja ka kõige sügavamad probleemid, millest inimliku jõuga kuidagi jagu ei saa. Psalmist räägib selle elu-muutvast väest L 119:9, 11, 105 ja muudes kirjakohtades. Joosuale öeldi, et vaenlastest jagu saamiseks (analoogiliselt meie vaimsetele võitlustele) ei tohi seda abiallikat unustada, pigem peab sellele päeval ja ööl mõtlema, et seda järgida. Seda Joosua tegigi, isegi kui see, mida Jumal tal teha käskis, oli sõjanduslikust seisukohast arutu. Aga see oligi Joosua võidu võti Tema lahingus tõotatud maa pärast.

Ometi kipume seda abiallikat sageli tühiseks pidama. Vormi pärast võtame oma piibli kirikusse minnes kaasa ja loeme küll päevakohase kirjakoha või peatüki, aga ei suuda seda meelde jätta ega mõtle selle üle; otsimata kuidas see meie elu kohta käib; tunnistamata patte, mida see paljastab; tänamata Jumalat andide eest, mille Temalt oleme saanud. Kui asi puudutab Piiblit, osutume sageli kas anorektikuks või buliimikuks. Tarvitame seda vaid hädapärast, et vaimselt elus püsida, võttes suutäie Sõnast, kui läheme kirikusse (neelamata kunagi piisavalt, et olla hea tervise juures õnnelik kristlane) või ampsame küll sageli, aga ei süvene kunagi piisavalt, et sellest vaimset toitu saada.

Kui sul pole veel harjumust iga päev jumalasõna uurida ja pähe õppida kirjakohti, mida Püha Vaim sulle avab, on väga oluline, et sa enesele sellise harjumuse kujundaksid. Soovitaksin sul hakata ka päevikut pidama (kasvõi arvutis, kui sa tipid arvutisse kiiremini kui kirjutad), tegema märkmeid vedrukladesse vms. Tekita enesel harjumus mitte jätta Sõna lugemist enne, kui oled kirjutanud üles midagi, mida oled loetust saanud. Mina panen sageli oma palveid Jumalale kirja, paludes, et Ta aitaks mul muutuda neis valdkondades, millest ta mulle märku on andnud. Piibel on vahend, mida Püha Vaim kasutab meie elus ja teiste elus (Ef 6:17), olulisem ja tähtsam osa varustusest, mille Jumal meile vaimulikuks lahinguks annab (Ef 6:12-18).

(3) Palve – see on veel üks oluline abivahend, mille Jumal meile on andnud. Seegi on vahend, mida kristalsed sageli kombe pärast teevad, aga tegelikult ei kasuta. Meil on palvekoosolekud, palveajad jne, aga me ei oska palvet kasutada nii, nagu algkoguduses tehti (Ap 3:1; 4:31; 6:4; 13:1-3, jne.) Paulus nimetab korduvalt, kuidas ta palvetas nende eest, kellele kuulutas. Samuti ei kasuta me seda suurepärast vahendit, mis meie päralt, omaette olles. Aga Jumal on meile palve kohta imelisi tõotusi andnud (Mt 7:7-11; Lk 18.1-8; Jh 6:23-27; 1Jh 5:14-15 jne.). Ja veel, Paulus põimis need meie vaimulikuks lahinguks valmistumise läkitusse (Ef 6:18).

Kui oluline see siis on? Vaadates veelkord Peetrust, mõelgem, mida ütles Jeesus Ketsemani aias, enne kui Peetrus Ta ära salgas. Sel ajal, kui Jeesus palvetab, Peetrus magab. Jeesus äratab ta üles ja ütleb: “Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder" (Mt 26:41). Sinagi tahad Peetruse kombel teha seda, mis õige, aga ei leia jõudu. Me peame järgima Jumala manitsust alatasa otsida, koputada ja paluda… Ja Ta annab meile jõudu, mida me vajame (Mt 7:7). Aga seda abivahendit ei saa kasutada ainult kombe pärast.

Ma ei ütle, et palvel on võluvägi. Ei ole. Jumal on aukartustäratav. Palve on lihtsalt meie enda piiratuse ja Jumala ammendamatu väe tunnistamine ja pöördumine Tema poole, et paluda jõudu teha seda, mida Tema tahab, et me teeksime (mitte seda, mida MEIE tahame teha) (1Jh 5:14-15).

(4) Kirik – sedagi vahendit kipume ignoreerima. Kui Jeesus saatis oma jüngreid välja, saatis Ta neid kahekaupa (Mt 10:1). Lugedes Apostlite tegude raamatust misjonäride rännakutest, näeme, et nad ei läinud välja ühekaupa, vaid kahe või enamakesi. Jeesus ütles, et kus kaks või kolm Tema nimel koos on, seal on Tema nende keskel (Mt 18:20). Ta käsib meil mitte unustada kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustada üksteist – armastuses ja heade tegudega (Hb 10:24-25). Ta ütleb, et tunnistaksime üles oma patud (Jk 5:16). Vana Testamendi õpetussõnades öeldakse, et raud ihub rauda ja inimene ihub teist (Õp 27:17). “Kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti.” Ühenduses on jõud (Koguja 4:11-12).

Tunnen inimesi, kes on leidnud enesele vendi Kristuses või õdesid Kristuses (kui oled naissoost), kes suhtlevad telefoni teel või saavad silmast silma kokku, et jagada üksteisega oma kogemusi kristlase teel, ette tulnud võitlusi jne., pühenduvad üksteise eest palvetamisele ja kannavad üksteise eest hoolt, rakendades Jumala Sõna oma suhetes.

Mõnikord toimuvad muutused kiiresti. Teinekord, mõnes muus valdkonnas läheb rohkem aega. Aga Jumal on meile tõotanud, et kui me Tema abivahendeid kasutame, siis Ta uuendab me elu. Jää kindlaks teadmises, et Ta on ustav oma tõotusi pidama!



Tagasi eestikeelsele kodulehele



Kuidas ma kristlasena oma elus patust jagu saan?